Laeb, palun oota...

Loading...

Pagulaste lood

Tere, minu nimi on Namir.

Olen pärit Afganistanist, Kabuli linnast, kus pidin aastakümneid sõja tõttu oma elu eest võitlema. Lapsepõlvest mäletan vaid hirmutunnet ja surma: kaotasin mõlemad oma vanemad ning kaks õde. Pidin otsustama kas riskin kodulinnas edaspidigi enda ja oma lähedaste eluga või põgenen koos perega võõrasse riiki ja alustan uut elu. Kui mässulised mu korterisse sisse murdsid, sai selgeks, et tegu on elu ja surma küsimusega. Kodu on raske hüljata, aga meil ei jäänud muud üle.

Tere, minu nimi on Abdan.

Hülgasin oma kodumaa Liibüa pea kümme aastat tagasi pärast haarangut minu kodulinnas, kus mu vend poliitilistel põhjustel üles poodi. Põgenesin riigist riiki, ent kuna võtsin rahvusvahelises meedias Muammar Gaddafi režiimi vastu sõna, leidsid tema käsilased mind alati üles. Mu pereliikmed pandi vangi vaid seetõttu, et nad olid minuga telefoni teel rääkinud. 2008. aastaks olin pidama jäänud Marokos, kus kohalikud võimud keeldusid Gaddafile vastu astumast ning minu eest seismast. Nii ei jäänud mul muud üle, kui paluda Euroopas poliitilist varjupaika.

Tere, minu nimi on Matata.

Kasvasin üles Ida-Kongos, Bunia linnas. 90ndate lõpus sattus minu pere koos kogu hema etnilise kogukonnaga meie päritolu tõttu rünnaku ohvriks. Kaotasin oma vanemad, õe ja venna. Põgenesin riigi teise piirkonda, kus relvastatud mehed mind vangi võtsid, kuna keeldusin nende jaoks töötamast. Mind peksti ja piinati, sain mitu peapõrutust. Ma olin üks õnnelikest, kellel tekkis võimalus põgeneda ja varjupaika paluda.

Huvitavaid fakte

Üldist

  • Pagulane on isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse.
  • Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sh surmanuhtluse, piinamise, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis-või karistamisviiside kasutamise või tema elu ohtu sattumise või relvakonflikti sattumise.
  • Varjupaigataotleja on isik, kes taotleb võõrast riigist kaitset ja elamisõigust seetõttu, et ta on oma kodumaal tagakiusatav. Tagakiusamise põhjuseks võib olla usutunnistus, rass, rahvuslik kuuluvus, poliitilised tõekspidamised või see, et isik kuulub teatud ühiskondlikku rühmitusse. Varjupaigataotleja staatus kestab kuni Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) või kohtu otsuse jõustumiseni.

Eestis

  • Eestist varjupaika paluda on lubatud igaühel.
  • Varjupaika paluda pole kuritegu, vaid inimõigus.
  • Eestis on 1 pagulane umbes iga 15 000 inimese kohta.
  • Eestis esitati 2013. aastal 97 varjupaigataotlust - pagulasena tunnustati 7 isikut.
  • Alates 1997. aastast kuni 2013. a lõpuni on Eestis varjupaika taotlenud 446 välismaalast ning aastatel 2000– 2013 on rahvusvaheline kaitse antud 74-le isikule. See on kahekordse bussitäis inimesi.
  • Nõukogude okupatsiooni ajal sai poliitilist varjupaika Läänes üle 72 000 eestlase.

Maailmas

  • 2013. aasta lõpus oli maailmas 16,7 miljonit pagulast.
  • Kõige enam pagulasi on Pakistanis - 1 702 700 pagulast.
  • Lääneriikides on vaid 14% kogu maailma pagulastest - enamik neist elavad arengumaades (86%).
  • Vahemeres hukub igal aastal 1000 - 1500 pagulast, kes üritavad üle mere ohu eest põgeneda.
  • 49% pagulastest on lapsed.
  • Tihti hoitakse varjupaigataotlejaid kinnipidamisasutustes, kuigi varjupaiga taotlemine pole kuritegu.

Võrdle numbreid!
2013. aastal taotles varjupaika:

  • Eestis: 97 inimest
  • Soomes: 3 238 inimest
  • Rootsis: 54 259 inimest

Võrdle numbreid!
2013. aastal sai pagulasstaatuse:

  • Eestis: 7 inimest
  • Soomes: 1800 inimest
  • Rootsis: 29 000 inimest

Tuntuid pagulasi:

  • Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president
  • Ilon Wikland, eesti päritolu rootsi kunstnik ja illustraator
  • Albert Einstein, füüsikateoreetik ja 20. sajandi suurim teadlane
  • Mika, popmuusik
  • M.I.A., laulja ja räppar
  • Freddie Mercury, ansambli Queen solist
  • Sigmund Freud, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja
  • Madeleine Korbel Albright, Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik
  • Marlene Dietrich, näitleja ja laulja
  • Bob Marley, muusik
  • Olivia Newton-John, laulja ja näitleja
  • Friedrich Nietzche, filosoof

Erinevad müüdid

MÜÜT: Pagulane on hea elu otsija.
TEGELIKKUS: Enne, kui inimest pagulasena tunnustatakse, viiakse läbi sisuline menetlus, mis kestab maksimaalselt 6 kuud. Iga taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ja erapooletult. Otsuse tegemisel võetakse arvesse taotleja päritolumaa inimõiguste alast olukorda, taotleja selgitusi tagakiusamise kohta ja kõiki muid konkreetse taotlusega seonduvaid asjaolusid.

MÜÜT: Enamik pagulasi on töötud.
TEGELIKKUS: Enamik Eestis pagulasstaatuse saanuid töötab.

MÜÜT: Pagulane ei soovi eesti keelt õppida.
TEGELIKKUS: Erinevatele eesti keele kursustele on suur tung - probleem seisneb pigem kursuste vähesuses.

MÜÜT: Riik valib, mitu pagulast ta vastu võtab.
TEGELIKKUS: Riik on alla kirjutanud rahvusvahelistele lepingutele, millega on nõustunud aitama kõiki pagulasi ning valikut, mitu pagulast aastas aidata, tegelikult riik teha ei saa.

MÜÜT: Enamik pagulasi asub Euroopas.
TEGELIKKUS: Enamik pagulasi asub tegelikult arengumaades, kus nad elavad halbade tingimustega telklaagrites.

MÜÜT: Pagulased on majandusmigrandid.
TEGELIKKUS: Majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Pagulane lahkub oma kodumaalt, kuna ta elu on ohus.

MÜÜT: Pagulased saavad suuremaid sotsiaalseid toetusi, kui eestlased.
TEGELIKKUS: Sotsiaalsete toetuste osas koheldakse eestlasi ja pagulasi võrdselt. Pagulastel on aga keerulisem seetõttu, et tema ümber puudub sotsiaalne võrgustik, kogukond ning isiklik vara.

MÜÜT: Pagulased ei panusta Eesti ühiskonda.
TEGELIKKUS: Pagulased soovivad õppida nii eesti keelt kui ka tundma õppida kohalikku kultuuri ja nad soovivad teha tööd.

Kontakt

Kampaania korraldaja on Eesti Inimõiguste Keskus

Eesti Inimõiguste Keskus pakub varjupaigataotlejatele õigusabi. Selleks on loodud õiguskliinik, kus nõustatakse nii varjupaigataotlejaid, kelle taotlus on esmases menetluses kui ka varjupaigataotlejaid, kes on juba saanud negatiivse otsuse ning soovivad seda edasi kaevata.
Ühtlasi tegeleb Eesti Inimõiguste Keskus avalikkuse teavitamisega. Selleks on korraldatud seminare ajakirjanikele, temaatilisi filmiprogramme ja väitluseid jpm. Kolme ülikooli - Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli tudengid on osa saanud loengust “Rahvusvaheline sundränne”.
Lisaks tegeleb Eesti Inimõiguste Keskus huvikaitsega, et varjupaigataotlejaid ja pagulasi puudutava poliitika ja õigusaktide loomisel ja rakendamisel võetakse arvesse varjupaigataotlejate ja pagulaste huve ja õigusi.
Kontakteeru:
E-post: info@inimoigused.ee
www.inimoigused.ee

Pagulasi aitavad Eestis veel:

Eesti Pagulasabi

Eesti Pagulasabi tegeleb igapäevaselt pagulaste abistamisega, aidates neil oma elu Eesti sisse seada. Nad aitavad pagulastel leida töö ja/või elukoht, aga ka mitmetes praktilistes küsimustes, näiteks aidates leida külastusaeg silmaarstile või ajada Eestis korda nende endi pereliikmete dokumendid.
Nad korraldavad varjupaigataotlejatele üritusi Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuses või väljaspool seda.
Ühtlasi hoiavad nad avalikkust informeeritud ning jagavad tasakaalustatud infot diskussiooni algatamiseks pagulaste teemadel.
Kontakteeru:
E-post: info@pagulasabi.ee
www.pagulasabi.ee

Johannes Mihkelsoni Keskus

Johannes Mihkelsoni Keskuses (JMK) tegutseb pagulaste tugiisikute võrgustik, mille tugiisikud aitavad pagulasi Eestis ühiskonnagalõimumisel, suunates ja juhendades pagulasi tööhõive, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas. Näiteks abistavad JMK tugiisikud pagulasi elu- või töökoha leidmisel, suhtlemisel Töötukassa või lasteaedade ja koolidega jne. Keskus tegeleb ka pagulaste huvitegevuse korraldamise ja tõlketeenusega.
Kontakteeru:
E-post: jmk@jmk.ee
www.jmk.ee

IOM Eesti

IOM Eesti tegeleb mitmete projektidega. Projekti EST-CO raames korraldavad nad varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele kultuurilise orientatsiooni koolitusi, mille peamiseks eesmärgiks on edendada varjupaigataotlejate teadlikkust Eestist ning tagada kergem integratsioon kaitse saamisel.
Lisaks toetab IOM Eesti vabatahtlikku tagasipöördumist, mida peetakse korrapäraseks, inimlikuks ja kuluefektiivseks tagasipöördumise võimaluseks migrandile, kes soovib vabatahtlikult tagasi pöörduda oma päritoluriiki. Sellega tagatakse organiseeritud, turvaline ja inimväärikas tagasipöördumine koos reintegratsiooni võimalusega.
Kontakteeru:
E-post: iomtallinn@iom.int
www.iom.ee

KM

TUNDI MINUTIT
KM

PÄEVA
KM

TUNDI MINUTIT
KM

PÄEVA
Siin ei ole enam turvaline. Mu sõbrad on vangis, mu kodu on hävitatud ning mind aetakse taga.
&%(=(/#€%?)/(% (&#!*Õ–?)/=#
&%(=(/#€%?)/(% (&#!*Õ–?)/=#
&%(=(/#€%?)/(% (&#!*Õ–?)/=#
Tagasi üles Tagasi üles Tagasi üles Tagasi üles Tagasi üles Tagasi üles Tagasi üles Tagasi üles Info Info Info Info Info Info Info Info

Pagulane

on inimene, kes on sunnitud lahkuma enda kodumaalt tagakiusamise, sõja või vägivalla tõttu.

Inimkaubandus

on inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine. Samuti petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.

Smugeldamine

on ebaseaduslik inimeste või asjade transport.

Piiril

teeb piirivalveametnik kindlaks, kas tema arvates on tegu inimesega, kes vajaks kaitset. Kui tema arvates ei ole, siis saadetakse isik tagasi.

Majutuskeskus

on asutus, kuhu viiakse inimesed, kes on Eestilt varjupaika taotlenud. Majutuskeskus on varjupaigataotleja peamine majutusasutus kogu menetlusprotsessi jooksul.

Kõik taotleja poolt öeldud

faktid kontrollitakse üle ning kui on väikegi kahtlus, et ta mõne asja kohta valetas, küsitakse see uuesti üle ning uuritakse järele. Kui Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud pole kindlad, et kodumaale saatmisel ähvardab teda oht, siis ta positiivset vastust ei saa.

Elamisloa Eestis

saab pagulase tingimustele vastav inimene kolmeks aastaks, täiendava kaitse saaja üheks aastaks. Neid võib vajadusel pikendada.

Tegelikult

saab suurem osa varjupaigataotlustest siiski negatiivse otsuse. Paljud ületavad piiri selleks mitte ette nähtud kohas ning satuvad seetõttu kinnipidamiskeskusesse, mis on nagu vangla, mitte majutuskeskusse. Inimesel õigus negatiivne otsus edasi kaevata. Seejärel ootab ta uut vastust veel kuni kaks aastat. Kui ka see osutub negatiivseks, saadetakse ta oma koduriiki tagasi.